Juunikuus kõik, kõik on uus

Tere, armas sõber! Long time, no talk.

Vaatasin täna hommikul üle pika aja kalendrisse – üle kolmandiku juunist on läinud! What? Päevad ja nädalad tõttavad ülehelikiirusel, ei väsi ma imestamast, ning uskumatu, aga tõsi – järgmisel neljapäeval saab kolimisest kolm kuud. Ja nüüd tuleb suur uudis. Trummipõrin, palun! Meie magamistuba on PEAAEGU valmis. Peaaegu see tähendab, et näiteks 17. juuniks võiks päris valmis saada, ja kohe kui saabki päris valmis, kirjutan toa planeerimisest, ehitamisest ja sisustamisest pikemalt ning lisan visuaale ka.

Vaade august magamistoa seinas

Kuiv maikuu pani asjade arengule aias veidi pidurid peale, aga juuniga kaasa tulnud vihm muutis pildi justkui üleöö lopsakaks ja roheliseks. Kasvuhoonest on saanud täielik džungel, peamiselt seepärast, et ma ei raatsi üldse tomatite külgvõrseid ära võtta (kuigi peaks!). Pidin õues mitut seemet (pastinaak, uba, kaalikas, juurpetersell, porgand, spinat) uuesti külvama, sest esimesest portsust ei tulnud, kas üldse midagi üles, või siis ainult mõned üksikud idud. Süüdistan selles jahedat kevadilma ja neid toredaid maa-aluseid elukaid, kellest viimases “Maaelu” rubriigi postituses juba juttu oli. Õunaõied tulid ja läksid, nagu ka ploomi-, pirni-, sõstra-, tikri-, toominga- ja kirsiõied. Jäänud on veel vaid valged pihlaka tupsukesed ja muinasjutulised sirelid. Aega võtab, aga asja saab. Kõik kõrvitsalised istutasin aeda mai viimasel nädalal ja kapsad alles mõni päev tagasi. Keegi aiatark mainis kuskil, et juuni alguses ei ole kapsaliblikas enam nii aktiivne, aga eks me siis näeme, kas selles infos ka tera tõtt leidub. Iga kord kui räägin Jerome’le, et nüüd lõpuks on aed “valmis”, lähen ja ostan jälle paar pakki seemneid. Või mõne uue põõsa. Muidu hakkaks ju igav!

Igavusest rääkides, siis päris ausalt öeldes arvan ma, et enne talve see sõna üle meie huulte ei lipsa, kui siiski. Teha on küll ja veel. Nüüd, kui projekt magamistuba hakkab lõpule jõudma, plaanime kinniehitatud veranda veel selles kuus kodukontoriks / lugemisnurgaks mugandada ja mõtiskleme, kuidas väikeste kuludega elu- ja söögituba omanäoliseks vormida. Unistuste köögist on meil mõlemal vaimusilmas selge kujutluspilt, aga enne teostust on vaja välja mõelda ja tekitada kapitalivoog. Mis saab tulevikus saunast, sahvrist ja vanast magamistoast, seda ei tea täna veel keegi. Järgmisel aastal tahame maja väljastpoolt üles vuntsida, näiteks siniseks värvida, ja hommikupäikesepoolse terrassi ehitada. Lootsime esialgu sel suvel ka vundamendi soojustuse ära teha, aga piirdume ilmselt vaid pööningu puistevillaga täitmisega. Newsflash – ehitamine ei ole odav.

Taevalik sirelilõhn on vallutanud aia

Vesirottide juurde tagasi tulles, üha enam näib, et võitlus nendega on üks lootusetu lahing. Mürgiusku inimesed me endiselt ei ole (mügriusku samuti mitte – ha!) ja seega otsime agaralt loodussõbralikke meetode kahjuritest vabanemiseks. Lõkse on nüüdseks terve aed täis, aga need vanad kavalpead sinna kinni juba naljalt ei jää. Käikudesse topime igasugust modru alustades toomingaokstest ja lõpetades kastoorõliga, kuid mügrit ei hirmuta millegagi. Üle päeva on pooltel peenardel ja kartulipõllul jälle pidu peetud.
Lisaks vesirottidele on meie metsaalune aed täis ka sipelgaid, kelle pesasid ämbri sees ära tassin. Lugesin üks päev kuskilt mõttekõlksu: Aedniku suurim viga on arvata, et tema käes on ohjad. Vahel peab endale meenutama, et loodusega saab küll koostööd teha, aga võimu talt võtta ei tohiks proovidagi.

Need minu kõige lemmikumad üldse

Mai lõpus käisime korraks pealinnas ka. Avasime Jerome’le pangaarve ja tõime ära ühe väga erilise laelambi jupid (päeval, kui magamistoa postituse kirjutamiseni jõuan, pajatan sel teemal pikemalt). Balti Jaama turul müüdi nii palju marju, aga ostlejaid oli kole vähe. Telliskivi ja vanalinna tänavatel haigutas inimtühjus ning enamik meie lemmikpoode ja -kohvikuid olid kahjuks suletud. Natuke nukker tunne tekkis. Õnneks restoran Pulli rebitud notsuliha burger ja prisked parmesani friikad aitasid tuju tõsta. Magustoiduks leidsime Narva maanteelt sõõrikuid, mis olid nii mõnusalt rasvased, et oleks võinud salvrätikust õli välja väänata. Enne rongile istumist jõime veel Raekoja platsil klaasikese suurte mullidega õunasiidrit. Turisti värk!

KÜSIMUS: Mis on need köögiviljad, millest toidu valmistamine Sinu jaoks alati väljakutseks osutub?

Järgmise seitsme päeva projektid:

1. IKEAst mööblit tuua
2. IKEAst toodud mööbel kokku monteerida
3. valmistada taimeleotist tomatilehtedest ja varemerohust
4. keldrisse uued riiulid ja salved ehitada
5. mullata kartuleid
6. tapeet magamistoa seinale liimida
7. lahti pakkida viimased kastid
8. rabarberikooki küpsetada
9. vana kummut lihvida ja värske värvikihiga katta
10. leivajuuretis “käima panna”

Näeme jälle!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s