Ennatlikult viskasin paar kuud tagasi õhku sõnad, et me Jerome’ga ei ole suured supisööjad. Selgub, et vist ikkagi oleme. Sel sügisel on kohe eriti mitu supiretseptikatsetust toimunud ja plaanis on paar tükki veel. Viimase seitsme nädala jooksul on aga meie hubases köögis ka palju teisi põnevaid roogasid (ja joogipooliseid!) valminud.
Gurmeeaia blogiga alustades lootsin kirjutada aiast ja gurmeest võrdsel määral, ent paraku jõudis aed sel suvel postitustesse põhiliselt siiski pildi näol. Jääb siis vist nii, et kuni kevadeni keskendume põhiliselt retseptidele, ja kui aiandushooaeg pihta hakkab, räägime sel teemal ka jälle 😉 Sobib?
Nüüd aga suppi keetma!

Vaja läheb:
(neljale eelroaks või kahele kobedamaks kõhutäieks)
400 g suvikõrvitsat
250 g kuivatatud rohelisi herneid (leotatud üle öö)
200 g küpseid pirne
2 (orgaanilist madala soolasisaldusega
vajadusel gluteenivaba) puljongikuubikut
5 küüslaugu küünt
2 šalottsibulat
1 laimi värskelt pressitud mahl
3 sl oliiviõli
kimp värsket peterselli
1 sl Herbes de Provence ürdisegu
½ tl kurkumit
musta pipart
vajadusel veidi soola
Soovi korral serveerimiseks viil värsket hapusaia rohke võiga (ja karnivooridele krõbedat peekonit).


Loputa leotatud herned, kalla suuremasse supipotti ja pane ühe liitri külma veega keema. Lisa sinna puljongikuubikud ja jäta pott madalale tulele podisema. Tükelda suvikõrvits ja pirnid, millelt on eelnevalt südamik eemaldatud, ning haki sibul ja küüslauk. 35-40 minuti möödumisel lisa hernestele eelmainitud viljad, ürdisegu ja kurkum ning keeda veel 10 minutit. Eemalda pott pliidilt ja lase supil veidi aega toatemperatuuril jahtuda. Lisa potti oliiviõli, laimimahl, petersell ja must pipar ning vajadusel sool. Püreesta supp sau- või kannmikseriga ja lase kohe hea maitsta.
Supp säilib külmikus kuni kaks päeva ja on ideaalne sügavkülmutamiseks.
